Ilmselt oled siit-sealt kuulnud, et liigne söömine teeb kohevaks ja tagatippu ka haigeks?
Kuid kas see on ainus ja peamine põhjus? Kas kõik ongi nii must ja valge? Võin sulle saladuskatte all öelda, et päris mitte. On veel üks oluline asi, mida jälgida.
Ja sellega arvestamine aitab sul saavutada kõik endale seatud tervise-, aga ka kehakaaluga seatud eesmärgid. Ja see ei olegi nii väga seotud toidu kogustega. Vähemalt otseselt mitte.
Mis veel parem – selle kõige juures on võim sinu käes.
Kuidas insuliin hulluks läheb?
Enne, kui jagan sinuga seda nippi, annan ka tiba taustainfot. Luban, et see on asja juures oluline ning teeb kõige selle mõistmise lihtsamaks.
Kas tead, mis juhtub kehas pärast seda, kui esimene amps toitu on mööda söögitoru alla liikunud?
Selleks, et keha üldse sinu toitu kuidagigi kasutada saaks, peab ta selle muutma endale sobivasse vormi. Näiteks keha muudab sinu söödud riisi glükoosiks, mis on juba see vorm, mida rakud saavad vastu võtta. Usu või mitte, siis otseselt riisiterakesi sinu rakud süüa ei saa 🙂
Kui sa sööd, saadab sinu keha pankreasele signaali, et nüüd tuleb hakata tootma insuliini. Insuliin on siis tegelane, kes ütleb sinu rakukestele, et on aeg seda glükoosi vastu võtma hakata. Justkui toidu kuller, kes toob sulle õhtusöögi ukse taha.
Ideaalmaailmas koputab insuliin vaikselt raku koduuksele, uks lükatakse jalaga lahti, glükoos jalutab uksest sisse ja kõik on õnnelikud.
Jamaks läheb lugu siis, kui sinu keha insuliini ei tooda, näiteks kui sul on diabeet. Sellisel juhul ei lase sinu rakud seda glükoosi uksest sisse ja see jääb vereringesse ringi tiirutama. Mis veel hullem, sinu keha mõtleb seejärel, et seda glükoosi pole rakkudel vaja ning tassib selle sinu rasvavarudesse. Mitte just eriti hea variant.
Aga oletame, et sinu olukord nii hull ei ole. Sul ei ole välja kujunenud diabeeti, aga sulle hullult meeldib süüa kõike magusat – kommid, koogid, küpsised. Kuna need toiduained on oma olemuselt on juba väga glükoosilaadsed (keha saab neid väga kiiresti kasutusele võtta), siis need tõstavad ka sinu veresuhkrutaset väga hüppeliselt.
See omakorda ajab sinu insuliinitehase tagajalgadele ja tootmisvõimsust mitmekordistatakse. On ju vaja kõik see üleliigne ja pidevalt saabuv suhkur kuhugi kiirelt suunata.
Ja nagu ka elus, liiga hull tempo võib sisse tuua väga palju apsakaid ja kommunikatsioon erroreid.
Sinu pankreas suudab tootmisvõimsust hoida üleval vaid ainult teatud piirini. Mingil hetkel ta väsib. Tulemuseks võib olla insuliiniresistentsust, eeldiabeet või diabeet, mis kõik põhjustavad kehas suurt segadust ja keharasva ladestumist.
Insuliiniresistentsus on sisuliselt olukord, kui kuller koputab ja keegi ei vasta uksele. Insuliin annab märku, et kütus on küll tulemas, kuid sinu rakud ei tee uksi lahti. Seega jääb suhkur vereringesse ja mõne aja pärast, nagu ka eelpool mainisin, talletab keha selle rasvavarudesse.
Kui keegi uksele ei vasta, saadab keha rohkem kullerteenindajaid koputama. Et ikka see uks lahti saada, aga tolku on sellest vähe. Sinu rakud ei tee uksi lahti.
Selle tulemusena võtad kaalus juurde, oled näljane, väsinud ja kurnatud (kütus ei jõudnud ju kohale).